Üks poiss jõudis ette...

...oma lapiteki saamisega. Inspiratsiooni sain siit.
Õhtutunnid olid täidetud ja viimase suure kokkuõmblemise, kandiõmblemise ja viimistluse haaras üks laupäevane päev. Pühapäevaks pidin valmis saama ja olin väga rahul, et endale pandud tähtajaga sain hakkama.

Seda enam, et kolm korda vahetasin nõela, kolm pikka õmblust tegid mingit aeganõudvat trikki ja oli ka omajagu harutamist ja pusimist.

Kokku arvestasin, et sellise teki õmblus võiks mul aega võtta umbes 3 päeva. Ilmselt saaks ka kahega hakkama aga vahepeal peab triikimisest ja õmblemisest ka selga sirutama ja ei saa pereliikmeid ka söömata jätta. Ja kõik muud kohustused sinna vahele. Näiteks viimase teki õmblemise päeva laupäeval sai ka vahepeal käidud ämma-äia pulma-aastapäeva õhtusöögil.

Algselt ei planeerinud ruudulist äärt tekile aga lapid kokkuõmmelduna oli tekk väike ja nii sai see veel ribad äärtesse.

Kant oleks võinud olla teist värvi. Tumedam, et oleks aktsenti andnud. Aga aeg surus peale ja no ei olnud enam muud valikut võtta.

Tekk läks kingituseks naabri lapselapsele, 3-nädalasele Kristoferile.