Elust 4kesi.

Aeg kaob kuhugi täitsa ära. Aga muidu on väga hästi. Joosep teeb õele, keda ta küll rohkem titaks, vennaks või Bellaks kutsub, ilusti pai. Eks elu näitab mis siis saama hakkab kui ma üksi lastega koju jään. Mõned sellised hetked on olnud. Praegu on elu näidanud, et tähelepanu saab siis see kes suuremat kisa teeb. Ja nagu juuresoleva pildi ülevalt vasakust nurgast näha, siis ükskord tegin ka mina suurt kisa kui köögis süüa tehes tajusin äkki kahtlast vaikust... Joosepil oli mõneks minutiks nipet-näpet tegevust kui vanemad olid oma arvuti põrandale jätnud.

Muidu on täitsa pere tunne nüüd :) Isegi oma pere jõule pidasime 23-ndal. Lastele sai tehtud varajane pesu, oli selline vähe pidulikum õhtusöök ja ühispilt kuuse taustal.

Homme saab Arabella kuu aja vanuseks. Gaasivalud on ka kohal ja nii mõnigi õhtu, või võiks öelda, et vist enamus õhtuid lõppevad nii ühest, poole kahest öösel.

Kuigi aeg kaob ei tea kuhu ja iseenda huvide jaoks seda aega hetkel küll kuskilt võtta ei ole, olen ma meie laste peale mõeldes üks õnnelik inimene. Meil Priiduga on ka aastasse 2014 mõni helesinine unistus, kus me siis teeme seda, teist ja kolmandat. Selle kõige kõrval peab ju neid helesiniseid unistusi ka ikka olema. Aga praegu elame nagu 'orav rattas', enamjaolt ikka õnnelikult.