Ma plaanisin tegelikult juba ammu siia Sri Lankast kirjutada. Aga kell on pea 23 õhtul ja hetkel näiteks tegi Joosep jälle Sri Lankale ära.

Tema on meil nüüd nagu suur poiss juba ja oskab lollitada, tahta, jonnida ja mida kõike veel üks aasta ja kolme kuu vanune oskab teha.

Peale emme-issi reisult tulekut ei ole enam ´küla laps´ kes kohe uude kohta minnes uudistama läheb, vaid hoiab alul ikka esimese minuti-kaks emme-issi lähedusse ja pigem pelgab. No see ei ole ka väga halb.

Kui issi läheb välisuksest välja, siis on kisa lahti.

Kui kärru paned, siis on ka kisa lahti ja pulgajuhan platsis.

Kui hommikuputru ei saa hiljemalt kell 08 hommikul, on vinguviiul ka veel kohal.

Ütleb ilusti ´aitähh´, oskab käia tähtsa näoga ringi ja poti peale minemist ignoreerib. Ja endiselt on ta meie maailma kõige armsam.