Vaimustusin ühistranspordist...
Aga see oli eile. Täna muutus kõik.
Eile algas kõik hästi. Isegi harva nähtava naabrimehega juhtusime ühe bussi peale minema ja ma olin endalegi üllatuseks ühe peatusevahe jagu kole jutukas. Koju tulemiseks madala põhjaga, kord tunnis käivat (milline tihedus!) trammi ei jaksanud oodata aga õnneks aitas reisisaatja. Mis sest, et paras ponks (Kopli kohalik), aga see eest rääkis päris ilusti eesti keelt ja aitas käruga lapsevanemat.
Täna oli aga kõik teistmoodi. Algas päris hästi aga siis tahtsime Joosepiga trammiga koju saada. Ühe trammi lasin ära, sest kedagi polnud aitamas. Järgmisele minnes otsisin küll silmadega seda reisisaatjat, aga enne leidmist suutis mul üks vanem härrasmees käru trammi tõsta. Aga siis see mees läks juba järgmises maha ja mul hakkas juba tuluke vilkuma, et kui ma nüüd abi ei otsi ja häält ei tee, siis vist on küll jama majas. Käru lukku ja reisisaatjat tulutult otsima. Selleks ajaks kui tagasi trammi lõppu jõudsin, otsisin juba silmadega seda kõige usaldusväärsemat ja tihedast sõelast läbi saavat meesterahvast kellelt abi paluda. Oligi kohe üks noor poiss võtta ja meil läks hästi.Me ilmselt sõidame veel ühistranspordiga.
Ja kui teilt mõni lapsevanem abi palub, siis teadke, et te olete väga hoolika sõela läbinud ja võtke seda selle inimese aitamise kõrval kui üht suurt ja väärikat tunnustust.
Kommentaarid
Raamatukogu raamatute foobiat ma tean.
Mis imelikke kiikse sul veel on?
aga kui mul on valida pesemata kodutu, joobes või narkouimas aitaja vahel, siis ma jah - valin hoolikalt. Mitte, et nad kõik ühte trammi satuvad, aga seda kahtlast kontingenti siin kahjuks liigub.
kiiksude osas pead vist Priidult küsima :p
ei laenuta sealt?
Aga kui lugeda sinu juttu "hoolikast sõelast", siis ma pigem vaataks edaspidi teisele poole aknast välja ning kõik kärudega emad ja karkudega invaliidid üritagu iseseisvalt hakkama saada.
Kirjutasin küll paarist päevasel ajal toimunud trammisõidu kogemusest. Tõsi ta on, et ma olen oma poolsaarel elamise aeg vist üldse oma 3-4 korda trammiga sõitnud ja ilmselt ei ole kõige õiglasem kohe järeldusi tegema. AGA - tõsi on ka see, et siin Paljassaare-Kopli-Balti jaam suunal jalutanud olen ma nüüd küll ja rohkemgi veel. Lisaks on meie kodust 2 maja kaugusel Päästearmee, kus käiakse vist 2 korda nädalas tasuta suppi söömas. Järjekorrad on. Ja just nimelt selline kontingent, keda ma korraliku välimusega inimesi küll kogemata välja jättes just ühes kommentaaris nimetasin.
Aga kahtlemata olen ma ikkagi selle poolsaare fänn.
Aatomik, sõidad ühistranspordis üksi või lapsekäruga?
Kui lapsekäruga, siis on Sul lihtsalt erinev arvamus potensiaalsete tõstjate üle otsustamisel. Kas tõesti arvad, et oma lapse usaldamisel kellegi võõra kätte peavad kõikide hinnangud ühed olema? Kas tahad öelda, et me ei tohi abistajat otsides valida?
Kui reisid üksi, ilma käruta, siis kuidas on Sul õnnestunud sisse elada kärutirijate maailma?
Marvin (Marise vend, 2 lapse isa)