Kultuuri rubriigist.

Eilsest "Murdlainetusest" mulle midagi ja ilmselt midagi liiga paljut mulle sealt ei meeldinud, aga ära oli vaja see etendus mul näha. Teadagi miks :)

Kokkuvõtvalt tundus mulle, et ühest laevapealsest elust saab teha lihtsalt sisukama loo nende inimeste ja selle meeskonna hingeeeluga kui laval nähtu. See seal Linnateatris oli üks pealiskaudne pealtvaade. Sügavustesse minekut nagu ei proovitudki. Ja see pealiskaudsus mulle kohe kuidagi ei istunud.

Ja ma nüüd ei teagi kuidas seda ilusti sõnastada (sest teatrit kinoga on ju tobe võrrelda), aga emaga pühapäeval koos kinos vaadatud Austraalia jättis mulle igal juhul sügavama emotsiooni.
Mnjaa. Ma tahan ka, et ma veaksin 62 aastaselt oma lapse kinno :)