Elust saarel. Paljassaarel.

Elu saarel ei ole nii tume nagu ühel sel pildil. Lihtsalt taevas oli huvitav ja mul oli vaja seda Katariina kail jäädvustada.

Muidu on saarel huvitav. Mida rohkem saare sügavusse tungid, seda uskumatum see osake Tallinnast tundub. A üksi ilmselt saare sügavustesse jalutama ei julge minna. Üksi jään rannaäärtele.

Kodusest elust nii palju, et see ilus lopsakas pihlakas akna taga on lehtedest nüüd suisa rääma jäänud. Tali pressib vägisi peale. Elukorralduses on poes käimised lükatud lõunapausidesse, sest õhtune aeg on kallis ja kaob nii kärmelt käest ära. Näiteks ootavad marineerimist juba teist nädalat need küüslauguküüned, millele ma täna küll tshillipipart sinna lisamiseks juurde ostsin. Üks päev pidasime jõule. Sõime verivorsti, hapukapsast ja soovisime teineteisele Häid Jõule. Nendeks detsembrikuu jõuludeks toon Viimsis lauale enda esimesed marineeritud seened. Ja on veel missioon teha lähinädalal külmikust võetud kukeseentest üks kaste ja pannkoogid maasika või vaarika toormoosiga.