Spordist. Kevadel AV rattaüritusel metsast tulles oli tuju nullis ja kirusin end oma mõtetes maapõhjani. "Viimane kord. Ja mulle aitab!" Mõned päevad tagasi esmaspäeval panin Tartu Rattamaratoni 40km kahe aasta ajad kõrvuti ja vaatasin, et olin eelmise aasta 1078-ndalt kohalt tõusnud selleks aastaks 760-ks. Tekkis hasart ja selline "Normani tunne". Täna mõtlen, et kui veel trenni teha, siis võiks ju veel mõnele sõidule minna. See sport on ikka paras haigus, ma mõtlen.
Kommentaarid