Kui oluline see tegelikult siiski on?
See, et mu fotokas sai 5 minutiga Overallis tasuta parandatud; see, et olulised otsused sündisid hilisõhtuses mererannas; see, et vahest on igatsus; see, et värvipoes tunduvad sõnad betoonsein ja pahteldama olevat kui võõrsõnad mis järsku on peast täiesti korduvalt kadunud; see, et mis pildid ma olen otsustanud seina panna; see, et Eesti Kergejõustiku Liidust pole mulle nüüd kiirkõnni koha pealt uuesti vastatud?; see, et algas sulgpalli kolmas hooaeg; see, et oled hakanud aru saama oma aastasest vennalapsest ja naudid tädiks olemist; see, et märgid näitavad kõik kätte; see, et mingi õhtune sportlik tegevus tuleb veel endale leida; see, et olengi üksik uitaja; see, et vajan õhku rohkem kui oskasin isegi arvata.
Iseenda jaoks ju küll. Aga kui ühest hetkest on muutunud privaatsus olulisemaks külastatavusest? Mis siis? Ise ka väga aru ei saa.