see oli hea, et Taavi auto just Rotermanni juurde oli pargitud.
tuletas meelde, et vaja Mudisti näitusele kah minna.

et siis Mudistist ja näitusest...
ühtpidi vaatad ja nagu ei olegi midagi 'väga erilist'. Teistpidi - kui tead tast natukenegi rohkemat, siis on küll ja veel. Pildid ja kujud on aga lihtsad. Ja ma arvan, et kuigi Mudist põeb Parkinsoni tõve, on ta sisimas väga õnnelik inimene. Minu lemmikud olid 'Poiss kivil' (nii pilt kui ka skulptuur) ja 'kari minemas' (ai sel viimasel oli vist ikka teine nimi).

'Iga inimese jaoks on maailm vaid see, mida ta endas leiab, mujalt pole tal kuskilt teadmisi võtta. Oled nagu filter, mida võib küll iga toru ette asetada, kuid peo peale ja ka pildi või mille tahes peale jääb vaid see, mis on sinust enesest läbi imbunud'.
Peeter Mudist, "Ratsukäik".