"kukk või kana, noor või vana?"
kõigele vaatamata oli hästi ilus õhtu. olid isegi lehmad... konnad... hüppavad kalad... uruhiire urg... käo kukkumine... ja isegi kaks jänest... ja hästi-hästi palju meeldejäävaid vaateid. mälupilte. ja see muuksi oli tundmatuseni teist nägu koht võrreldes talvega. aga õhtu mulle selgust ei toonud. elame-näeme. 'respekt' on veel õige sõna siia selle loo lõpetuseks panna. Mina olen olemas.