Ja nii ta sündis
Ma olen kunagi alustanud kahe nö. raamatu (jutumärkides) kirjutamist, millest ükski loomulikult kuhugi ei jõudnud :) üks oli kunagi noores eas, nii 10 aasta vanusena ja teine nii 2,5 aastat tagasi. Selle viimase mõte oli veel edastada inimestele nö. elu mõtet või midagi taolist ja rääkida oma läbielamistest - pea kolmenädalasest akontaktsest seisundist akontaktse inimese silmade läbi, tagasi ellu astumisest ja "uuesti sööma ja käima õppimisest"... Aga näed, jälle jäi katki teine. Õigemini, jäi arvutisse OMA ÕIGET aega ootama. Peamised mõtted said siiski kirja, et osad teadaolevad faktid ära ei ununeks. Ja seetõttu ei ole ma ka kindel, kas ma suudan blogi pidada nii regulaarselt, aga siiski... proovida ju võib.
Ja tegelikkuses ongi siin peamiseks nö. süüdlaseks Parasiil :) , kes arvas, et ma peaksin kah endale blogi tegema... Vat siis.
Eks näis. Arvan, et kirjutan lühidalt ja konkreetselt. Ja harva.
Ja tegelikkuses ongi siin peamiseks nö. süüdlaseks Parasiil :) , kes arvas, et ma peaksin kah endale blogi tegema... Vat siis.
Eks näis. Arvan, et kirjutan lühidalt ja konkreetselt. Ja harva.
Kommentaarid
pealegi on see teise raamatu idee kindlasti väga huvitav. sa oled ikka tubli!
w