uitavad mõtted

Elust 4kesi.

2012-01-16T09:53:00.008-05:00

Aeg kaob kuhugi täitsa ära. Aga muidu on väga hästi. Joosep teeb õele, keda ta küll rohkem titaks, vennaks või Bellaks kutsub, ilusti pai. Eks elu näitab mis siis saama hakkab kui ma üksi lastega koju jään. Mõned sellised hetked on olnud. Praegu on elu näidanud, et tähelepanu saab siis see kes suuremat kisa teeb. Ja nagu juuresoleva pildi ülevalt vasakust nurgast näha, siis ükskord tegin ka mina suurt kisa kui köögis süüa tehes tajusin äkki kahtlast vaikust... Joosepil oli mõneks minutiks nipet-näpet tegevust kui vanemad olid oma arvuti põrandale jätnud.

Muidu on täitsa pere tunne nüüd :) Isegi oma pere jõule pidasime 23-ndal. Lastele sai tehtud varajane pesu, oli selline vähe pidulikum õhtusöök ja ühispilt kuuse taustal.

Homme saab Arabella kuu aja vanuseks. Gaasivalud on ka kohal ja nii mõnigi õhtu, või võiks öelda, et vist enamus õhtuid lõppevad nii ühest, poole kahest öösel.

Kuigi aeg kaob ei tea kuhu ja iseenda huvide jaoks seda aega hetkel küll kuskilt võtta ei ole, olen ma meie laste peale mõeldes üks õnnelik inimene. Meil Priiduga on ka aastasse 2014 mõni helesinine unistus, kus me siis teeme seda, teist ja kolmandat. Selle kõige kõrval peab ju neid helesiniseid unistusi ka ikka olema. Aga praegu elame nagu 'orav rattas', enamjaolt ikka õnnelikult.

Meie lastele meeldib tulla laupäeval...

2011-12-18T07:27:00.005-05:00

Saage tuttavaks - Arabella Kirsimaa.

Nii nagu ta vennalegi, nii meeldis ka Arabellale tulema hakata piparkookide küpsetamisega ja valida oma sündimise päevaks just laupäev. Aga sel korral oli võrreldes Joosepi 30 tunniste tuhude valutamisega meile üllatuseks, et haiglasse jõudes oli emaka täisavatus ja ainult lootekott veel hoidis last kinni. Kõik issile kaasa ostetud moonakott jäi enne Arabella sündi puutumata.

Üks õige hingamine tegi ka siin ilmselt imesid.

Sünniajaks 00:17, 17.detsember. Mõõdud 3898 gr, 53 cm pikk.

Piparkoogimehed

2011-12-12T14:39:00.002-05:00

Uus saar - Utö.

2011-09-14T14:48:00.003-05:00

Jaa, me käisime Soomes. Plaan oli küll kahte saart avastada, aga ilm ei olnud meie poolt ja Bengskär jäi siis järgmiseks korraks.

Avastatud Utö oli seevastu igati meeldejääv ja elamus omaette.

Utö on selline pisike, aga suure ja uhke tuletorniga kõige lõunapoolsem 25-30 püsielanikega asustatud saar Soomes ja laev sõidab sinna 4 vahepeatusega pea 5 tundi. Oli ikka katsumus! Laev väärib küll rohkem susla nime, aga see eest selle suslaga sõit oli meile üllatuseks täitsa tasuta. Küll aga maksis sellel suslal üks laste kõrrejook 3 eurot ja väike klaas õlut 6!

Saarel sai nähtud lisaks linnuvaatlejatele ka natukene Soome kohalikku pulma, mis küll midagi erilist just ei olnud ja siinsetest Soome turistide nägemisest suurt ei eristunud.

Saar on aga avastamist väärt ja meil on jälle mida meenutada.

Kolm päeva erinevaid saari

2011-08-23T04:48:00.002-05:00

Kolm kuud vaikust

2011-08-23T04:47:00.002-05:00

Täpselt kolm kuud tagasi oli siia viimane postitus. Selle ajaga on vahepeal elatud pea kaks kuud enamjaolt Haabneemes, kogutud palju talvevarusid - kuivatatud piparmünti, basiilikut, melissi, saialille ja mida kõike veel.
Moosiriiulil on praeguseks õuna-sidruni, õuna-tikri moos ja õuna-shokolaad, mis ka tegelikult maitseb nagu õuna moos, aga kakaoga moos.
Nagu aru saada ehk on, siis interneedusesse kirjutamine ja sinna aja kulutamine on olnud tõesti üks viimasemaid prioriteete.
Mõned päevad tagasi mööda saari tuuritades just rääkisime kuidas see vähene sülle kukkunud või saadud päevane oma vaba aeg tundub sel saamise hetkel järsku olevat nii väärtuslik, et lõpuks ei jõua selle paari-heal juhul kolme tunniga midagi mõistlikku ette võtta. Vimpled ja mõtled kuidas seda võimalikult kasulikult ära kasutada ja lõpuks see vaba aeg ongi mitte mõistlikult läbi. Aga ikkagi on lapsevanema elu üks ilusamaid ja ei kujuta oma elu enam teistmoodi ettegi.
Järgmiste kordadeni.

Uus saar - Sorgu

2011-08-23T04:03:00.003-05:00

Muuga vol.3

2011-05-23T15:01:00.003-05:00

Munadepühad

2011-04-26T07:28:00.003-05:00

Lõpuks läks ikka riiuks ka kui vanemad tahtsid ühte jubavägakatkist muna Joosepi käest kätte saada.

2011-04-16T14:50:00.004-05:00

Ma plaanisin tegelikult juba ammu siia Sri Lankast kirjutada. Aga kell on pea 23 õhtul ja hetkel näiteks tegi Joosep jälle Sri Lankale ära.

Tema on meil nüüd nagu suur poiss juba ja oskab lollitada, tahta, jonnida ja mida kõike veel üks aasta ja kolme kuu vanune oskab teha.

Peale emme-issi reisult tulekut ei ole enam ´küla laps´ kes kohe uude kohta minnes uudistama läheb, vaid hoiab alul ikka esimese minuti-kaks emme-issi lähedusse ja pigem pelgab. No see ei ole ka väga halb.

Kui issi läheb välisuksest välja, siis on kisa lahti.

Kui kärru paned, siis on ka kisa lahti ja pulgajuhan platsis.

Kui hommikuputru ei saa hiljemalt kell 08 hommikul, on vinguviiul ka veel kohal.

Ütleb ilusti ´aitähh´, oskab käia tähtsa näoga ringi ja poti peale minemist ignoreerib. Ja endiselt on ta meie maailma kõige armsam.

Katsiku tekk.

2011-03-28T09:27:00.004-05:00

Selline lapitekk valmis ühele jaanuaris sündinud poisile. Nüüd piltmosaiiki vaadates oleks tahtnud osad lapid teistmoodi paigutada aga no selline ta lõpuks jäi.

Sri Lanka

2011-03-18T23:52:00.003-05:00

Vormsi.

2011-02-26T16:15:00.002-05:00

Täna jõudsime mööda jääteed Vormsile ja tagasi. Uus saar jälle avastatud.

Hara saar

2011-02-25T14:28:00.005-05:00

Uus saar jälle võetud.

Algusega Suurpealt üle mere suund Harale. Edasi-tagasi ca 10,5 km.kõndimist üle Hara lahe. Oli ilus talvepäev. Ja ühtlasi ka Vabariigi aastapäev.

Lapitehnika.

2011-02-02T06:34:00.002-05:00

Midagi hakkab sellest lapist valmima. Aga mis, see on veel endalgi selgusetu.

2010 sai järsku läbi.

2011-01-12T22:41:00.001-05:00

Ja mul veel iga-aastane kokkuvõtegi veel senini tegemata.

Aasta sündmus: Joosepi sünd. Detailid jäägu pereringi või siis detailide küsijatele :) Igal juhul uhke tunne ja ma sain oma kokkulapitud vaagnaga hakkama. Kiitus muidugi mu endisele kirurgile kes mind kunagi kokku on lappinud.

Aasta uustulnuk: Joosep

Aasta kultuurielamus: Tätte ja VLÜ lahkumiskontsert Nokia kontserdimajas. Ei saanudki aru kumma minekust siis rohkem kahju oli. Aga kontsert oli vägev ja igat oma krooni väärt. Kontsertmajas kohapeal olles tundsin end küll kohati oma riietusega nende pintsakute, kleitide, seelikute kõrval täieliku pohheemlasena ja natukene nagu oli kummaline olla küll. Isegi nii palju ei suutnud mõelda, et Priit saabub ju ka üritusele otse lennujaamast ja üldsegi mitte talle tavapärases riietuses - pintsakus. Aga õhtuks riietuse valimine oli minu jaoks tol hetkel küll viimane prioriteet lapsele piima jätkumise, magama panemise ja muude oluliste detailide kõrval.
Lõppkokkuvõttes sai vist oma kolme kontserti külastatud. Lisaks eelpoolnimetatule Tätte Rakveres ja Juhan Viidingu Osa2 Nukuteatris.

Aasta saar: Manilaid. Jäi napilt ühepäevase külastusega Abrukale alla.

Aasta raamat: Asha Miro, Anna Soler-Pont "Sandlipuu jäljed". Kevadises olemises mõjus kuidagi hästi ja oli õige lugemine. Mõned üksikud jõudsin isegi veel läbi lugeda. Roheliseks kasvamine, Mina olen ookean. Mitmed jäid ka poolikuks.

Aasta väljasõit: Viinistu-Käsmu-Vergi.

Aasta üllatus: Looduse Aasta Foto 2010 Maailma loodus kategooria II koha võit.

Aasta läbikäidud distants: arvutasin pessimistlikult ja tuli vähemalt 1155 km. Jämedalt peaaegu kuus korda Tallinnast Haapsallu edasi-tagasi. Pole paha.

Kokkuvõttes üks põnev ja ilus aasta on olnud.
Lisaks eeltoodule Eesti Naise ajakirja artikkel kirjutatud, palju käsitööd tehtud, Joosep on reklaamklipis osalenud ja palju-palju kvaliteetaega on olnud.

Head uut aastat ei ole enam paslik soovida, aga põnevaid ja huvitavaid hetki soovin teile küll.

2011-01-10T06:58:00.000-05:00

Aasta tagasi.

2011-01-08T16:27:00.005-05:00

´Vaatame spordiuudised ära, siis läheme.´

Sellise plaaniga sai haiglasse aasta tagasi kella 22-ks jõutud ja hommikul kella 07:10-ks oli meie sõber meil käes.

Sinna vahepeale mahtus üks suur hirm kui oli kuulda kuskilt kõrvalt palatist kellegi karjumist koos hirmuäratavate karjetega ´ma tahan koju´; värisevate kätega praktikanti, kes üritas lootusetult kanüüli paigaldada aga järgmisel päeval avastasin hoopis sinise käe; valu, higi ja pisaraid. Viimaseid siiski peale 07.10-t :)

Ja vahepealne hirm osutus põhjendamatuks.

On olnud mu praeguse elu üks ilusaim aasta!

Vaimustusin ühistranspordist...

2010-12-18T16:38:00.004-05:00

Aga see oli eile. Täna muutus kõik.

Eile algas kõik hästi. Isegi harva nähtava naabrimehega juhtusime ühe bussi peale minema ja ma olin endalegi üllatuseks ühe peatusevahe jagu kole jutukas. Koju tulemiseks madala põhjaga, kord tunnis käivat (milline tihedus!) trammi ei jaksanud oodata aga õnneks aitas reisisaatja. Mis sest, et paras ponks (Kopli kohalik), aga see eest rääkis päris ilusti eesti keelt ja aitas käruga lapsevanemat.

Täna oli aga kõik teistmoodi. Algas päris hästi aga siis tahtsime Joosepiga trammiga koju saada. Ühe trammi lasin ära, sest kedagi polnud aitamas. Järgmisele minnes otsisin küll silmadega seda reisisaatjat, aga enne leidmist suutis mul üks vanem härrasmees käru trammi tõsta. Aga siis see mees läks juba järgmises maha ja mul hakkas juba tuluke vilkuma, et kui ma nüüd abi ei otsi ja häält ei tee, siis vist on küll jama majas. Käru lukku ja reisisaatjat tulutult otsima. Selleks ajaks kui tagasi trammi lõppu jõudsin, otsisin juba silmadega seda kõige usaldusväärsemat ja tihedast sõelast läbi saavat meesterahvast kellelt abi paluda. Oligi kohe üks noor poiss võtta ja meil läks hästi.

Me ilmselt sõidame veel ühistranspordiga.
Ja kui teilt mõni lapsevanem abi palub, siis teadke, et te olete väga hoolika sõela läbinud ja võtke seda selle inimese aitamise kõrval kui üht suurt ja väärikat tunnustust.

2010-12-13T15:42:00.004-05:00

Kuna auto ei sõida... ja kõnniteed on vankriga võib öelda, et läbimatud... ja ühtegi jõulutundele ligilähedaset tunnet ka veel ei ole tundnud, siis üritasin lisaks suurkoristusele täna seda jõulumeeleolu natukene kohe nagu jõuga luua.

Proovisin, mis ma proovisin, aga Joosepil on praeguseks küll jõuludest oma arvamus. Jõululinikud laual sinna hulka küll ei kuulu.

Homme proovime vist sõita bussiga.

Suve on vaja.

2010-11-21T16:58:00.003-05:00

Mu kasvatatud basiiliku varud vähenevad tohutu kiirusega. Ja kuivatatud basiilik sama hästi. Ja tädi Evelt saadud kuivatatud piparmünt ka. Santa Maria basiilikupurk muidugimõista kogub tolmu kui oma kasvatatud sai ära proovitud.

Nii need päevad läevad

2010-11-11T06:05:00.004-05:00

Vahest minult ikka küsitakse, et mis ma siis päeval teen?

Ausalt öeldes lapsega päeval magada ei jõua. Kui me kella 9-st ärkame, siis kolmel päeval nädalas kohe võimlema, siis koju sööma ja ahju kütma, siis Joosep uuesti tuttu.

Ja siis on natukene aega minu enda aeg :) Näiteks eile valmisid tol ajal need pildil olevad jubinad. Ja nendest peaks kokku tulema kaks eri suurusega palli.

Oh, neid ideid, mida tahaks teha, on nii palju aga enne ühe alustamist tuleb juba uus... ja Joosep on üldjuhul väga halb toas magaja, mis tähendab, et ma ei jõua oma ideedega üldjuhul kuhugile.

Ja siis pealelõunal on õueminek ja kärutamine, millega ühildame ka poes käimise. Siis on juba õhtusöök ja magamaminek. Kui ma olen tubli, siis toon õhtul nii kella 22-23st veel puud keldrist tuppa, vajadusel käin pööningule pesu viimas-toomas. Ja kui ma veel eriti tubli olen ja ahi tol päeval köetud ei ole, siis pistan need puud enne magamaminekut veel ahju kah. Hea järgmine päev kohe ahju tuli teha.

Ja nüüd arvake ära, kas mul kell 00:00 või midagi peale seda on veel väga jaksu enam internetti midagi kirjutada?! Jee, üldjuhul mitte ja sellepärast on siin ka olnud tükk aega vaikus.

Kiirvisiit Muugale

2010-11-11T05:34:00.004-05:00

Nagu tellitult, jõudis issi meil Joosepi 10-kuuse sünnipäeva puhul Muugale. Sünnipäevaks sai Joosep kahe ja poole tunnise kiirvisiidi issi töö juurde, tankeri pardale. Ja koka onu oli teinud talle isegi sünnipäevatordi. Uhke värk. Mina nautisin ka laeval pakutud hõrgutavaid maitseid ja meenutan seniajani ingveriga kalasuppi ja neid krevette.

Leiud suvest.

2010-10-08T06:33:00.005-05:00

Kohver vajab taastamist ja tünn vajab lihvimist. Hetkel jäävad ootama seda tegemise aega.

Pirital

2010-10-02T13:55:00.004-05:00

Soovis täna Joosep tuult purjedesse. Tüürimehe poeg ikka ju teab juba varakult mida sel puhul tuleb soovida.

Lõbus sell

2010-09-19T14:45:00.002-05:00

8 kuud ja 6 hammast.

Joosepi esimene ratas.

2010-09-11T04:34:00.002-05:00

Selline retrokas. Issi kinkis 8 kuuseks sünnipäevaks.

7 kuu ja 3 nädalane

2010-08-28T15:55:00.005-05:00

Iga päev on üks paras pidupäev. Mõni muidugi pidulikum.

Joosepi poole aastase sünnipäeva olime Hiiumaal, 7 kuu vanust sünnipäeva pidasime Saaremaal. Sinna vahepeale mahtus ka Abruka saar. Joosep võlus kohalikke saare naisi :)

Võõrastamisest ei ole tema midagi kuulnud ja arvab ilmselt, et kõik inimesed meie ümber on meile suuremal või vähemal määral meie sõbrad. Esimesest Saaremaal käigust, nii pooleteist kuu jagu tahab ainult jalul olla. Ilmselt arvab, et roomamine on igav. Kui just ajalehte kuskil ei paista. Ja istumine tundub ka olevat parajalt igava võitu.

4 kikut. Mõni rohkem, mõni vähem väljas. Muudkui krigistab hambaid ja jube valus on endal vaadata, kuulata. Ühest alumisest hambast tema tulekust saadik juba kild väljas, mida noored lapsevanemad tükimat aega uhkelt veel 3 alumise hambana kõikidele uudistajatele demonstreerisid oma teadmatusest.

Lisatoidust ta ka suurt midagi ei arva. Kui just siiga või lesta kala ei anna... Aga igasugu poest ostetud laste pudrud ja purgi toidud võivad vanemad ise ära süüa. Nii, et toiduga käib pidevalt üks järjepidev meelitamine ja katsetamine ja minule kohati üks paras ´peavalu´.

Aga muidu on ikka hirmus tore. Joosep kasvab mühinal ja on meie rõõmurull, musirull, suur sõber ja mida kõike veel üks laps oma vanematele saab olla.

Lugemisnäljas

2010-08-16T08:55:00.002-05:00

Alguses ei saanud nagu väga arugi, et miks poes käies on vaja ikka ajalehe riiuli taha tükiks ajaks pidama jääda... Mõne aja pärast sain aru, et mul on hirrrmus lugemisnälg! Ja ajakirjad natukenegi leevendavad seda. Olgu selleks kasvõi Positiiv, Oma Maitse või House & Garden. 7 kuuse poja kõrvalt, no näed, ei jõua enam raamatute lugemiseni.

Martha oli kodus

2010-07-11T15:11:00.005-05:00

Orjaku Tuletorni kail oli nüüd täitsa teine nägu - Martha oli kodus.

Muu oli kõik endine. Koht on endiselt mu üks inspiratsiooniallikaid ja tuletas ka jälle meelde, et hommikusöögi lauas olgu laual ka ingveriviilud.

Järjekordselt väga mõnus oli.

Viinistu väljasõidul

2010-07-04T15:33:00.004-05:00

Viinistu-Käsmu-Vergi, ööbimisega Viinistul.

Vedasime poja juba varakult kunsti avastama.

2010-07-02T14:43:00.000-05:00

Laevatekk

2010-06-21T07:17:00.002-05:00

Mõtlesin, et kui juba issi on tüürimees ja kodu on Laevastikus, siis olgu pojal ka üks korralik laevaga tekk.

Algus tuli suure hurraaga, aga lõpuks sai mul ikka villand ka. Teki ribad läksid liiga pikaks ja nende lõikamine oli paras ettevõtmine. Ja nii sellest suure teki ideest sündis siis hoopis selline vankritekk.

Basiilik

2010-06-13T14:41:00.002-05:00

Läks lahti

2010-06-13T14:31:00.003-05:00

Roomamine siis.

Laupäeval tulin saunast ja oligi korras. Olin küll vähe egoistlik ja ei aidanud teda just nimme kaasa. Aga näe see mu egoism ikka vilja ei kandnud ja Joosep ei jõudnud oma roomamisega issit ära oodata.

Joosep, 5 kuune...

2010-06-09T14:13:00.004-05:00

Juba.

Üks päev vaatasin fotokast sünnitusmaja pilte. No kohe üldse ei raatsinud ainsamatki pilti ära kustutada. Nagu kustutaks tükikese elu tähtsamast sündmusest.

Tutvusin hoopis lähemalt nabanööriga seal mõnel pildil ja lõpuks jäidki kõik kaadrid alles.

Rabarberi mahl

2010-06-06T14:10:00.005-05:00

Rabarber. Jälle.

No alustuseks olgu kohe öeldud, et ma ei ole mingi suuremat sorti rabarberi sõber või fanaatiline austaja, aga rabarberist tehtud mahl on uskumatult hea.

Suur retseptide kirjapanija ka ei ole, aga kes tahab proovida, siis siit see lühidalt tuleb.

Võta rabarberid üles, lõika ainult lehed küljest ja lõika need varred tükkideks nagu pildil näha. Ära koort või seda va nahka ära võta. Annab mahlale värvi!

Siis auruta mahl välja. Lisa välja aurutatud mahlale vett, et liiga vänge ei tuleks ja suhkrut (aga ka valmis mahla peab lahjendama). Aja siis keema (enne keema hakkamist võta vaht ära). Meil olevat läinud ca 4 liitrile mahlale 1 liiter vett juurde ja 1 kg.suhkrut.

Ja siis purki! Ja ongi kogu muusika.

Tulin koju, kulm oli kortsus.

2010-06-01T14:01:00.003-05:00

Selline lugu siis ilmus juunikuu Eesti Naises.
Ise kirjutasin, Priit enne toimetusse saatmist Vaiksel ookeanil veel toimetas. Piltidega oli veel see nali, et peale Jah sõna andmist avastasin, et kogu mu korralik pildimaterjal on nüüd tagatipuks sellel välisel kõvakettal ja kuskil ookeanil kust neid nüüd enam kätte ei saa...

Aga kole kurvaks võttis kui poes kiiruga sirvides nägin, et lugu on vist ära rikutud.
Loo algust polnud üldse. Ja lõpp oli ka tiba teistsugune. Ühesõnaga minu jaoks polnud tervikust enam tuhkagi järel. Oli nagu alguse ja lõputa tohuvapohu. Ma vist juba ütlesin, et kole kurvaks võttis.

Pagan, see algus, mida polnud enam üldse ja õige lõpp, olid minu arust selle loo juures kõige paremad.

Unimüts vaatas raamatut

2010-05-28T15:24:00.002-05:00

Unimüts tutvus täna oma esimese raamatuga.

Õigemini kõik algas sellest, et ma sukeldusin Joosepi mänguasjade kasti :) Ja siis mängimise käigus avastasin, et olen küll nii 24/7 temaga koos aga kuidagi ei olegi märganud kui teadlikult ta juba oma lelusid haarab. See võttis mind miskipärast tõsiseks.

Rabarberi muffinid.

2010-05-19T13:58:00.003-05:00

Purustatud kreeka pähklite ja fariini suhkruga.

No ja pluss veel mingid lisaained.

Basiilik

2010-05-16T15:15:00.004-05:00

Sel aastal alustasin seemnest.

Algus tundub märksa elujõulisem olevat kui eelmise aasta ostetud taim, millelt suve lõpuks sain ka tervenisti paar-kolm (!) lehte söögi peale.

Läks Viimsi kasvuhoonesse ja kollastes pottides Laevastikku.

Emadepäev! Ah, et emadepäev?

2010-05-09T15:19:00.003-05:00

Sellist teistmoodi emaks olemise päeva tunnet mul täna küll ei tekkinud. Ainult veel rohkem sagimist oli. Ja kui sul on kaks kätt ja võtad peenralt lilli oma emale, ema Marele ja ema Lembile, siis iseenda lillede jaoks enam käsi ei jagu. No kohe kuidagi ei jagu. Sest tegelikult on vaja koju jõudes ju veel turvahäll, vankrikorv, vähemalt kaks kotti ja ilmselt midagi veel kuidagi kätte ja kaenlasse mahutada.

Tähtsam oli see, et täna sai Joosep 4 kuuseks. Eelmisel nädalal sai ta endale esimese nohu. Õnneks küll tilkuva nina näol aga ka rähmase silmaga kahjuks. Ilmselt külmetas ujumas. Isegi mul hakkas külm.

Kuigi issi lohutas, et selliste Eestimaa ilmadega ei olegi võimalik mitte nohusse jääda.

Huvitav, kui ma siin nii 3 kuud üksi poega kasvatan, kas see teeb siis ühiskonna silmis minust üksikema? Sellist tunnet mul küll ei ole.

Eile oli laupäev.

2010-04-26T15:23:00.009-05:00

Täna on laupäev.

Ja homme ja ülehomme.

Ja kõik järgmised päevad ka.

Aga mulle need laupäevad meeldivad. Mingid päevad on ka võimlemise päevad. Või ujumise päevad. Ja külaliste päevad. Ja kütmise päevad. Või vannitamise päevad.

Vahepeal valmisid mul veel ühed pajalapid ja üks päev katsetasin leiva tegemist. Viimase eesmärgiks oli teha Kristi leivast väiksem. Kukkusin läbi! Veel suurem tuli.

Joosepi kõige parem ´söök´ tundub olevat tema magusad näpud. Ja täpselt 3 kuu ja 10 päevasena tegi ta oma esimese seljalt kõhuli keeramise. Tal käib nüüd kodus seljalt kõhuli, kõhult seljale keeramise ralli mööda tuba.

Mind on ka elu õpetanud. Mitme koha pealt. Aga üks neist on abi vastu võtmine.

Mis mul ikka saab selle vastu olla kui vahest naabrid tahavad ise nii väga mu toidukotti või Joosepit või puukorvi mu ukse ette tassida?! Mis ma siis ikka seda Nõukogude naist siin mängin? Medaleid selles ei anta ja iseendale ei ole vaja enam seda hakkama saamist tõestada.

Homme on jälle laupäev.

Teise koha võidupildi lugu

2010-04-19T14:01:00.004-05:00

Selline pilt siis. Ja selline koht LAF 2010 kategoorias "Maailma loodus".

Ega seal muud polnudki vaja kui Priidult mõned tunnid enne konkursi lukku panemist minu tagant utsitamist ja siis juba lihtsalt õnne.

See (ilmselt) isane kõige suurem merilõvi seal pildil käis tegelikult kõiki seal rannas olevaid merilõvisid järjest õrritamas ja perepildist oli tegelikult asi kaugel. Nimi oleks võinud hoopis "Peretüli" olla, aga Joosepi kõrvalt oli vaja kiiresti piltide nimed välja mõelda.

Ja oi kuidas ma kartsin oma fotokast seal tuule-liivasel rannal ilma jääda...

Linalaps

2010-04-18T10:30:00.002-05:00

Harjutame.

Lipp lipi peal, lapp lapi peal.

2010-04-06T02:08:00.004-05:00

Sattusin sest lapitehnikast nüüd vaimustusse. Sellisesse, et ühel ööl oli vaja suisa interneedusest raamat tellida.
Ja mitte, et mul neid pajalappe nüüd vaja oleks olnud, aga ilmselt siis rändab kingituseks.

2010-03-28T05:20:00.002-05:00

Reisutekk sai laupäeva hilisõhtul valmis. Hommikul oli siis pidulik lindi läbilõikamine, nagu issi ütleb.

Ettevalmistused suveks

2010-03-22T09:41:00.001-05:00

Joosule hakkas eilsest valmima näiteks reisutekk.

Elust 2 kuusega.

2010-03-09T15:56:00.007-05:00

Joosep sai täna 2-kuuseks ja sünnipäeva pannkoogid olid meil juba pühapäeva õhtuks. Ma muideks olen hakanud Joosepi kõrvalt kahe panniga pannkooke küpsetama. Aru ainult ei saa, miks ma enne seda polnud teinud?!

Poja on meil juba oma 2 kuu kohta palju teinud. See pilt näiteks on tehtud loomaaias käigul; ja vist teistkordsel käigul. Siis oleme me juba kolmel suurel juubelil käinud. Mõlema vanaisa ja Kuusalu vanaema 60-stel. Ja laupäeval Viimsi rannarahva muuseumis Keri saare hüvanguks heategevuslikul kontserdil VLÜ-d kuulamas. Pelgulinna perekeskuses ujumistundides ja ühes võimlemistunniski. Ilmselt midagi olulist jäi nüüd ka nimetamata.

Päevaste magamistega Joosep väga ei hiilga. Nii 45 minutilised või tunnised uinakud on enamuses. Öösiti seevastu magab hästi kui magama saab jäädud ja loodame, et nii nädalane kell 01 öösel magama jäämine oli siiski erandiks. Või siis harjutame ümber. Ehk.

Täna ilustasin vähe karpi kuhu hakkan koguma väikseks jäänud riideid. Neid juba on.

Naistepäeva nägu.

2010-03-08T10:14:00.005-05:00

Igal äraminekul on alati oma nägu ja täna on sel naistepäeva nägu, aga nukra alatooniga.

Me oleme nüüd alates tänasest poisiga kahekesi. Nii vähemalt kolmeks kuuks ja loodame, et mitte neljaks, sest Vaikse ookeani distantsidega vahepealset varianti ei ole.

Mitte, et ma kardaks, et kuidas ma nüüd hakkama saan?! Küll need pestud pesud ka pööningule kuivama saavad veetud või kuurist ja keldrist puud tuppa toodud. Aga omad hirmud on ikka ja ilmselgelt ka vajadused arutada lapse kasva(ta)mise teemadel ja siis võtta ikka see kõik kokku sellesamuse lausega, et Kui midagi kindlat üldse on, siis on kindel, et mitte midagi ei ole kindlat.

Pilt ei ole üldse õige tänase päeva emotsiooni näitaja. Vastupidi. Aga see oli 14.veebruar ja me meenutasime Laulasmaa restoranis kuidas me aasta tagasi Aussie tripil olime. Mõnus oli olla. Nii seal restoranis kui tripil.

Naabermajas

2010-02-26T16:24:00.003-05:00

...meil elu just ei kee.

Huvitav oleks teada mis nägu see maja nii paari aasta pärast on.

Tegelikult sai dokumenteeritud enda jaoks selle aasta talve.

Elust lapsevanemana vol.2

2010-02-20T12:38:00.007-05:00

Ma olen nüüd õppinud kiiresti sööma.

Ühe kätekreemi või meepurgi või pesuvahendi asemel neid näiteks korraga kohe kolm ostma, sest poes käimine ei kuulu ju hetkel väga päevakavva.

Imetamise kõrvale raamatut lugema.

Kadri postitusest tulenevalt sai ka Sandra Steingraber-i raamat soetatud. Mul on hea meel, et Joosepit oodates see minust veel piisavalt kaugele jäi. Kui raamatusse ikka väga sisse minna, siis last oodates peaks see lugemine olema ilmselt keelatud.

Muidu olen mõelnud siin, et sel aastal võiks vähemalt kastmete tegemise ära õppida ja villaste sokkide kudumise. Kastmete tegemisel olen ma lihtsalt saamatu ja põrandad on meil lihtsalt tuuliste ilmadega harjumatult külmad. Või tundub see soki kudumise mõte vähe teisest sajandist? No olgu siis seda. Ma vähemalt mõtlen seda vist uuesti proovida.

Tänased külalised aga olid hoopis Jesper ja tema emps. Vanemad mõistagi jäid kaadrist välja.

Elust lapsevanemana

2010-02-05T12:25:00.006-05:00

Ma nüüd suudan pea iga söögikorraga pliidi ära pläkerdada.

Üks päev suutsin pesu kaheks tunniks pesema panna ja avastada 5 minutit enne lõppu, et kõik pulbrid jäid ju lisamata.

Korra päevas suudan ehk ka arvuti avada. Mõni päev ka juhtub, et mitte.

Ja ärge pahandage kui ma telefonile ei vasta või kui ma suudan teie sünnipäeva õige päeva maha magada.

See väike armas sõber meie elus on pannud unustama juba oma esimesest eluhetkest 30 tundi kestnud sünnitusvalud ja elu käib nüüd tema rütmis.

Meie teine nädal...

2010-01-24T04:49:00.006-05:00

...sai eile pidulikult läbi.

10 päevasena käisime arstitädi juures ja kohe pidulikult väikse söögipausiga sinna otsa ka nime panemas. Joosep magas tolle nime sündmuse muidugi maha nagu ka oma esimest korda koju jõudmise. No me mõistagi ei olnud seepeale pahased.

Kuusalus sai ka käidud maa vanavanemaid kaemas ja esimene pikem autosõit tundus ka sobivat.

Ja eile võõrustasid meie kahenädalaseks saanud sõpra Tugiisik 2 ja aasta vanem Kristofer oma vanematega.

Värskete vanematena üritame siin ka aru saada, kas tekitada mingit reziimi, et õhtusest ajast mõned tunnid endale saada?! Aga aru ei saa, kas talle ka siit reziimist midagi meelt mööda on ja kas see vanemate väljamõeldud ajagraafik talle üldse sobib.

Igal juhul juba kolmas hommik näitab, et talle meeldib hommikuti magada, sest eilne hommik lasi mul isegi kummalisel kombel raamatu riiulist välja võtta.

Ja minu mitmeid päevi kestnud kohutav magusanälg, millele ei tohiks tavapäraste kommidega ilmselt alla anda, pani välja otsima igasugu huvitavaid magusa retsepte.

Meie esimene nädal

2010-01-16T10:41:00.006-05:00

Alustuseks tänud kõigile õnnitlejaile.

Varsti jõuab issi Otepäält koju ja laulab mitte kolmekümneste, vaid täna juba hoopis seitsmepäevaste laulu "olen seitsmepäevane, olen seitsmepäevane...".

Mõlemad oleme avastanud end ühtäkki pisikese kõrvalt mõnd viisijuppi laulmas.

Esimese nädala kokkuvõtteks võime öelda, et sel nädalal peamiselt söime, magasime, pissisime, kakasime ja luksusime. Vahelduseks ka aevastasime ja pussutasime. Ja kui saime sügavasse unne, siis magasime ka hällis.

Emmel tuli ka meelde kuidas ta eelmise neljapäeva hommikul arusaamatult nõudepesuga ka ühe taldriku täpselt kolmeks arusaadavaks killuks ära lõhkus. Neljapäeval vastu reedet läks asjaks :)

3-päevane

2010-01-12T07:25:00.002-05:00

Issi tahab, et minust saaks vist jalgpallur.

A muidu tuli poja viimases spurdis siia ilma hüppega nagu üks tõeline suusahüppaja.

Head suusahüppaja nime pole me veel välja mõelnud, kui just Thornbjörn välja arvata :p

2010-01-11T12:52:00.003-05:00

Olemegi õnnelikult kolmekesi kodus.

Emmeks olemise juures oli naljakas märgata kuidas esimest korda peale poja sündi peale enda dushi all käimist ei olnud aega väga millelegi mõelda.

Peale teist korda tuli meelde ka kamm. Ja peale kolmandat isegi deodorant.

Õnnelik isa

2010-01-09T13:48:00.002-05:00

Olengi juba 2 tunni vanune.

Väikse sünd :)

2010-01-09T13:38:00.006-05:00

09.jaanuar 2010 kella 07:10.

Kaal 3548 gr ja 52 cm pikk poiss.

Talv kodukandis

2010-01-05T14:33:00.001-05:00

2009

2010-01-04T09:49:00.004-05:00

...sai läbi. Ja minu mõningane paremik möödunust.

Aasta raamat: ikka minu lemmiku W.Somerset Maugham-i üks suurteostest - "Inimorjusest".
Aasta lause: "Läks, siis läks!" 5-aastase Liisu suust kuuldud NII ISEENESEST KÕLANUD lause.
Aasta üllatavaim hobi: sõber Singer ja seeläbi valmiv.
Aasta reis: Austraalia vol.2 ja tõeliselt mõnus hipielu.
Aasta loom: vombat!
Aasta auto: Wicked-i Mitsubishi. Köök, magala ja sõiduk ühes tükis ei vedanud meid alt.
Aasta teatrielamus: sai kõiksugu erinevat vaadatud, aga no ei koorunud kuskilt seda briljanti välja.
Aasta üllatavaim koht: Muuga sadam.
Aasta uustulnuk: meie Kõhubeebi.
Aasta üllatus: ei mingeid kinnilapitud vaagna vaevusi seoses rasedusega.
Aasta üllatavaim otsus: 2001 aastast teadaolnud otsuse ümberlükkamine. Kõigepealt sünnitame ja kui ei, siis keisrilõige.

Head uut aastat teile ka!

Looduses

2010-01-03T12:05:00.002-05:00

Tänased talvenaudingud.
Jägala, otseloomulikult, oli ülerahvastatud.

Finišisirgel vol.2

2010-01-03T11:49:00.006-05:00

...on märksõnaks "virsik".

...alustame lauseid "kui me veel sünnitama ei ole läinud..."

...on haiglakotid pakitud

...ja ootame tuhusid.

Finišisirgel...

2009-12-28T12:04:00.004-05:00

...tegime lõpuks ka mõned pildid statiivi abiga. Muidu käib meil igapäevane võistlus kaalul, kes kellele ära teeb? Õnneks läheb isa ikka solidaarsusest eest ära ja me jääme ikka kõhubeebiga oma paari kiloga alla :) Aga ümbermõõdus teeme oma 100 cm-ga igal juhul ära.

Muu on kõik hästi, aga imelikult võõras on olla ühtäkki kohmakas ja see ilmselt ei käi kohe teps mitte rasedate vaevuste alla.

Popsid Vilsandil

2009-11-03T10:45:00.008-05:00

Pole just vaja olla teadlane, vaid elada näiteks Vilsandiga nii kolmed-neljad päevad ühte rütmi, arusaamaks kui palju tööd ja vaeva nõuab ühe korraliku siia kala, lõhe, kogre või suisa lesta lauale toomine. Lõpetuseks oli meil igal juhul tsivilisatsiooni jõudes lesta uputus ja kõik nimetatud kalad said püütud ja lauale toodud.

Boonusena sain ennast saarel olles puhkuse rütmi ja järgmiseks on meil kodus vajaka üks hea fileerimisnuga.

Minu uus sõber...

2009-10-19T07:19:00.003-05:00

... Singer. Saagem tuttavaks.

Mida sa siis nüüd ikka neil pimedatel talveõhtutel kodus siis põnevat teed eks?!

Noored said kokku

2009-10-14T08:02:00.007-05:00

Kes tuli Aussiest ja kes tuli Inglismaalt - aga Paljassaares saime kokku.
Ja mis nüüd enam noored?! Hämmastav, et ühtäkki oleme me ilmselt täiskasvanuks kasvanud, kellest pooled arutavad oma tuleva aasta 35 aasta juubelit, keegi meist on juba pea 4 aastat Inglismaal elanud, kes kasvatab lapsi ja kes kõhubeebit. Muidu oleme ikka samad väikesed pägalikud, kes suviti Viimsis rahvastepalli mängisid.

Välgu ja pimedusega pildistada ma ka ei oska :) Mitte, et ma sellest puudust tunneksin, aga vahest tahaks dokumenteerida. No mul ei teki talvistes sisetingimustes (saabuvast pildist) isegi kujutlusvõimet mitte...

Kui läks, siis läks?!

2009-09-24T02:00:00.004-05:00

No ma tean küll, et peaks Eliise kurikuulsat väljendit kasutama nende septembrikuu ettenägematute väljaminekute peale, aga hirmus kurvaks võtab kui ühte kuusse jääb parkimistrahv, auto äravedu ja ujulasse unustatud kosmeetikakott kogu oma tarvikutega. Lisaks veel möödapääsmatud sünnipäevakulud ka veel sinna kõigele otsa.
Ma tõesti juba ootan väga oktoobrit.

Kirssploomi kompott

2009-09-12T12:11:00.005-05:00

Väidetavalt on see kirssploom, mille ma purki toppisin.

Eks näeb mis välja tuli, sest arusaamatuks jäi mis hetkest peaksin nägema kollast värvi ploomi värvi muutumist?! Tegin siis tunnetuslikult ja keegi mu arusaamatut tähtsat ilmet ka ei näinud õnneks.

2009-09-10T13:25:00.004-05:00

Põranda hooldusõlitamine sai lõpuks tehtud ja kodus on nüüd sutsu üle aasta taha jääv sissekolimise lõhn.

'Pere nõukogus' on veel otsustamisel, kuhu paigutada veel see olematu kapp, mida varsti ikka juba hädasti vaja läheb. On kuulda erinevaid arvamusi.

'Mister Fred'.

2009-08-11T09:15:00.005-05:00

Selle 'Mister Fred'-i kaanepildi kujundusega on mul nii nädala tagune avastus, et raamatu käest ära pannes pean ma ilmtingimata ta tagurpidi keerama, sest muidu jääks nagu keegi jälgima.

Eliise sai 5

2009-08-07T01:28:00.004-05:00

Vahetut emotsiooni enam väga ei saa.

Poseerimine on päevakorral.

Kurk, mine hapuks! vol.2

2009-08-02T05:02:00.003-05:00

Sel korral lisandiks peperoni. Küll kahjuks purgistatud kujul, a see eest väikeste minikaunadena ja valitud välja otse Itaaliast, Monterosa külapoest.

Kärt sai 6 ja Kuusalus tehti teatrit.

2009-07-25T11:18:00.004-05:00

Olin juba oma Sigma teleobje peaaegu, et ära unustanud. Tuletasin meelde.

Vahetu emotsioon jälle köitis:)

Muuga ja 'emalaev'.

2009-07-25T10:23:00.010-05:00

Seotus Muuga sadamaga tundus mitte sealveedetud 5 tunnisena, millest nii mõnedki tunnid sai maha magatud, vaid oma saadud infohulga ja emotsiooniderohkusega suisa paarinädalase ekskursioonina. No on riik riigis.

Väiksemas tsoonis olid filipiinid mulle vaat, et nabani ja muidugi ekskursioon tankeril sisaldas endas kuldaväärt minuteid.

Mõnda nuppu sai ka näpitud. Tuli meelde ka emotsioon kuidas reisilaeval Rootsi sai nuppe näpitud. Pärast oli kummaline ja võõristav tunne näha inimesi meelelahutusdekil. Kogu meelelahutus tundus olevat mu silmadele üks paras karneval.

Muidu on aga ikka nii, nagu mu äsjalõpetatud oma lemmikkirjaniku-maailmaränduri suurteoseski sai lugu oma lõpu. 'Philip mõistis, et oli end petnud - see polnud mitte eneseohverdustung, mis oli viinud ta mõtted abielule, vaid lihtne igatsus oma naise, kodu ja armastuse järele. Ja nüüd, kus see kõik näis sõrmede vahelt välja pudenevat, haaras teda ahastus. Sest seda tahtis ta rohkem kui midagi muud maailmas. Mis tal Hispaaniast ja selle iidsetest linnadest! Mida tähendavad talle Birma pagoodid või lõunameresaare laguunid? Tõotatud maa oli siinsamas...'

Vahepeatus

2009-07-24T07:01:00.002-05:00

Ei tea kas nüüd 'raputab' mind kõvasti või pigem annab laengut?! Midagi uut igal juhul.

Merepäevad

2009-07-20T08:39:00.005-05:00

Laupäevane Aegna

2009-07-20T08:27:00.003-05:00

...tundus nagu vähe ülerahvastatud (või hoopis ülepaadistatud?!) olevat.

Hirmus igatsus tuli ikkagi mere kajaki järele. Loodetavasti siis suvi 2010. Või 11.

Kurk, mine hapuks!

2009-07-13T13:44:00.001-05:00

2009-07-13T00:58:00.006-05:00

Vat ei kujutagi ette, mis eile üllatavalt seda jõudu mulle andis aga oh seda rõõmu - energia oli tagasi tulnud! Eile hilisõhtuks tekkis isegi tunne, et ma vast ei magagi tervet oma suve maha oma varajaste ärakukkumistega sinna maailma parimasse voodisse?!

Oli selleks energiaallikaks siis käsi mullas veedetud aeg, rabarberimahla tegemisel kaasaaitamine, lennukad ideed järgmise aasta kasvuhoone kasvandusest või hoopis Viimsi Vabaõhumuuseumis Eeva oma lauluoskuse ja pillimängimise andekusega. Fakt on see, et selline andekus võtab mind alati 'põlvist nõrgaks'.

Nuudlid ja hapupiiiiim!

2009-06-30T07:02:00.004-05:00

Teispool maakera juba ammu taheti me köögist pilte näha. Tegin siis täna hommikul pilte nii siit kui sealt.

Kokkuvõtteks võib vist öelda, et olulised on (endiselt) detailid. Jaajaa - see küüslauguvanik pärineb veel Kasepää külast. Ja lõpetuseks muidugi mõista ka mu potipõllumajandus, mis vahepeal on hoogu kõvasti sisse saanud. Üks ports piparmünti läks juba sügavkülma. A tilli seevastu tõmbasin välja. Kui on kidur, siis olgu üldse mitte.

Aga see eest hullusime üks kord metsas ja istutasime kõrval olevasse potti ka metsmaasika, mis andis meile tervelt 2 maasikat ja nüüd ajab võsundeid ja ma ei tea, kas need ka siis kuhugi maha istutada või kuidas käituda?! Kolmandas potis olevale basiilikule aga midagi ei meeldi.

Kettaheide.

2009-06-25T06:59:00.005-05:00

Üks päev me heitsime ketast.

Ühel teisel ammusel päeval viskasime bumerangi ka. Aga õnnetult vastu asfalti ka katki.

Minu kettaheite 10,5 m tulemus väärib küll parandamist ja me veel ikkagi ei uputa ketast ära.

Kunagi saagu meil olema ka oda.

Käsmu tuletorni talgud.

2009-05-16T14:45:00.005-05:00

"Käsmu laht on esimene kõigi teiste seas..."

Paljassaare

2009-05-16T14:42:00.002-05:00

2009-05-04T09:06:00.005-05:00

Mõni pilt on vahest sama suure väärtusega kui töölt koju jõudes see esimene tunne oma paljaste varvastega lambavilla sisse astudes.

Hiiumaa ja sõber Bolero

2009-04-27T02:21:00.007-05:00

Ehk möödunud nv.

8 ruumi.

2009-04-23T04:19:00.006-05:00

...ehk valmistumine järgmiseks talveperioodiks.

Kui Priit kuurist treileri peale kõiksugu äravisatavaid asju viskas, läks sealt enamus asju kvartali ja oma maja naabrite vahel taaskasutusse. Hea meile, sest ilmselt seetõttu suutsime jääda ühe kärutäie jama piiresse.

No ma tõesti ei kujuta ette, et ma hakkaks saagimispukki kunagi kasutama?! Või igat puutükikest õigesse suurusesse lõikama, et see ahju mahuks.

Aussie praktika näitel võiks Eestiski korjata elamupiirkondade kaupa oma mittevajalikud asjad mõned korrad aastas maja ette. Kes tahab, saab nädala jooksul endale niimõndagi vajalikku. Ülejäänu järgi tuleks juba linna poolt orgunnitav transport. Või olen ma liiga naiivitar?!

Potipõllumajandus

2009-04-22T00:35:00.001-05:00

...minu köögi aknalaual saab pühapäeval alguse.

Prügist ka siit.

2009-04-16T02:12:00.008-05:00

Jätkuks Tiidu postitusele.

Värskelt on meeles kuidas me Aussies vahest 3 päeva olime sunnitud oma prügikotti autoga kaasa sõidutama. Ja oi siis seda teisel-kolmandal päeval nähtud prügikasti rõõmu :)

Mäletan ka väga hästi kuidas Mohni (nüüdseks juba endine) saarevaht Õie rääkis kuidas ta saarelt korraks Tallinnas käies hakkas tänaval märkamatult konisid korjama ja ta tütar seepeale meelde tuletas, et 'See ei ole Mohni.'

Üks päev koju sõites parkis maja kõrval end uhke ja puhtusest läikiv BMW jeep, milles kaks jorssi oma vorstivõileiba närisid. Omaette naersime. Pärast enam ei naernud, vaid hoopis kirusime sellise mõttemaailma ja lastetoaga jorsse, sest plastmass kahvel ja vorstivõileiva paberid olid sinna samma BMW aknast välja visatud.

Hoidku jumal selle eest, et sellised jorsid ei satuks Vilsandile, Mohnile või maailma teise otsa Throughbridge Islandi reservaadile.

Õnneks nende maailm küll vist lõpeb auto akendega, sest kaugemale nad ei näe.

Pildil järjekordne Aussie lõuna.

2009-04-15T05:36:00.003-05:00

Üks päev sain oma arvuti kätte ja lõpuks hakkan ma ka jõudma Aussie piltideni.

Panin tähele, et endiselt on oluline osakaal minu jäädvustatud siltidel ja 'Tukapillit' ei lubatud lihtsalt kustutada!

Mina olengi selle aasta tehnika HIRM?!

2009-04-09T04:03:00.004-05:00

Senini olin ma tehnikaga sõber, aga 2009 algus on näidanud totaalset vastupidist.

Alustuseks läks Austraalias täitsa out of the blue fotoka kaart. Error!
Järgmiseks nii kaks nädalat tagasi minu arvuti.
Täna hommikul minu kätte usaldatud varuarvuti.

Ma teen siit omad järeldused.

Tulgu tõde päevavalgele.

2009-03-30T13:33:00.004-05:00

Ma ei tea, kas sellel numbril 7 ka mingi tähendus on, aga Tiidu postitusest tulenevalt toon sutsu tõde päevavalgele:

1. ma hakkasin lasteaia lõpus või algklassides kartma 'maailma lõppu'. Mõte 'mittemillestki ei kusagil' võis mind ajada suht hulluks. Sellest tulenevalt ilmselt nii põhikooli lõpus, keskkooli alguses lugesin läbi enamuse Luule Viilma ja Gunnar Aarma raamatuid.
Nüüdseks ei ole enam ilmselt väga palju aega tühjusest ja mitte millegi olemasolust mõelda.

2. Mul on raamatukogu raamatute vastu foobia. Ma ei tea, kes on seda raamatut enne mind puutunud?!
Kuru Vilivere saunas öeldu 'lugejad ju erudeeritud inimesed' ei ole minu foobiat vähendanud. Erudeeritud küll, aga kas ka piisavalt kasitud?!

3. Mulle ei meeldi ja ma ei oska vaielda.

4. Ma olen olnud põhikooli mingis klassis vaimse koolivägivalla ohver. See kui sa hakkad suhtlema ja läbi saama Uue Tüdrukuga, võib võtta väga imeliku suuna. Ikkagi ei kujuta ette ja ei oskaks kuidagi käituda kui selline asi peaks kunagi oma lapsega juhtuma.

5. Mulle meeldib eraelus täiuslikkus. Mida iganes see ka lugejatele tähendab :) Muidugimõista on ette tulnud ka mõningaid libastumisi.

6. Oma elust ratastoolis olen õppinud olema nutikam. 'Kui nii ei saa, siis kuidas saab?'

7. Ma ei oska spordis kaotada.
Eriti dramaatiline tundub mulle kui Ipa teeb mulle sulkas isegi vasaku käega pähe!

8. Ma otsin viimasel ajal elust, kokkusattumistest tihti seoseid ja reeglipärasusi, omistades neile ilmselt suuremaid tähendusi kui vaja. Keeruline ühe lausega seletada.

9. Ma armastan kõrgust, aga näen endiselt unenägusid kus viimasel hetkel lennukilt maha jäädes valdab mind ainult siiras rõõm maa peale või lennukisse jäämises.

9 on ilus number ja minu arust võiksid kõik lõpuks tõtt rääkida.

Puhkuse 3 nädalat.

2009-03-13T00:01:00.003-05:00

Kokkuvõtteks:

6000 km - Perthist Adelaide'ni ja Kangaroo Island;

20 majakat - Perthis 2, Guilderton, Cape Leeuwin (taaskohtumine), Cape Naturaliste (mis oli tulekahju remondis), Casuarina Point, Cave Point, Troubridge Island (saime sisse ka), Troubridge Hill, Althorpe Island (kaugelt), Cape Spencer (sai nimeks satelliit tuletorn), West Cape (kus pidin õhupuudusest ja kuumusest otsad andma), Corny Point (sai nime Horny Corny), Lowly Point (oma kurja neljajalgse majakavahiga), Cape Jervis, Cape Willoughby, Cape Borda, Cape du Couedic (Maailma Ilusaim), Marino Rocks, Port Adelaide;

20 looduses nähtud eluslooma - känguru, wallaby, emud, koaalad, echidna ehk sipelgasiil, (raipe) kotkas, maailma väiksemad pingviinid, merilõvid, hülged, rosella papagoi, krabid, tiger snake ehk madu 1, delfiinid, (prügikasti) dingo, pelikanid, sisalik 1, sisalik 2, madu 2, väikesed jänesed, valge kõhuga kotkas.

2 uut saart - Kangaroo Island ja Troubridge Island.

1 kaotus - 3 päeva pildid 2 GB kaardil, mis üks hetk errorit hakkas ütlema. Kahju on küll. Aga elukene näitas meile, et mälestused reisist peituvad ikkagi meis endis ja mitte selles aparaadis või mälukaardil.

Kokkuvõtteks palju sõidetud, palju nähtud. Palju ookeani ja palju külma õlut. Hakkasime uskuma Mitsubishi headusesse ja tundsime mõnu elust wicked bussis. Tõsi küll - viimasel õhtusöögi valimise päeval suutsin öelda krimpsus näoga - "Mul on kõriauguni nendest makaronidest!"

Selleks, et kuhugi üldse jõuda ja näha, olid protseduurireeglid alates hommikusest ärkamisest nii selged, et nüüd ei saa enam tagasi aklimatiseerutud.

Ja loomadest peaks koostama eraldi albumi.

2009-03-09T14:06:00.004-05:00

Elu wicked-is sai läbi.

2009-03-07T04:14:00.000-05:00

Aussie vol.2

2009-02-10T10:37:00.005-05:00

Laupäeva ööst alates täpsustame umbes sellist pildil sinise joonega nähtavat plaani.
Panin punktid kaardile ja tundus hetkeks, et 'suur tükk ajab suu lõhki'...

No panin siis eelmise aasta ka kaardile. Kui arvestada vahepealseid staapidesse tagasisõite, siis see tuli veelgi pikem.

Anname aga valu wicked bus-ile!

Puhkuse saabumise tunne hakkab juba tasapisi pärale jõudma!

Tahkol oli väga-väga mõnus, aga ma tahan tunda nüüd taaskord soojade tuulte paitust!

(Garantii)remont.

2009-02-07T06:00:00.002-05:00

Minu seina taga olev naabri dushinurk, mis probleemi tekitab, sai minu poolsel seinal nüüd lõpuks pahtli peale. Lähipäevil veel Bioaktiviga üle ja siis värv. Endiselt kardan, et see hakkab olema korduv probleem :S kuigi viimane kuu-kaks on näidanud, et niiskust enam ei ole ja värv üles ei kobruta.
Te kujutage ette mu nägu kui ma esimest korda koristades oma äsjaremonditud kodus seda seinavärvi üleskobrutust nägin. Ei olnud ilus nägu!
Ülejäänu on 'ilulihv'. No kohe mitte ei meeldinud see lihvijatel kahe silma vahele jäänud või siis viitsimatusest tegemata jäänud konku lävepakk.
Kõik see eelnev aga näitab, et Keegi hakkab koju tulema:)

Muuli fetišism.

2009-02-06T13:03:00.006-05:00

Mul on juba ammu väike muuli fetiš, aga sellist iludust -päritoluga vist Fiji saarelt - pole ma veel enne näind!

Pika juurdlemise peale mõtlesin, et äkki need fetiši juured võivad pärineda kuskilt Haabneeme ranna 'muulilt', kust sai kivide vahel pägalikuna ogalikke purki püütud. Kalakasvatust sellest aga ei sündinud.

Igal juhul ma hakkan mõtlema, et minu kunagine unistus jõuda oma lemmikkirjaniku kirjutatud Samoa saarestikule äkki hakkab muutuma.

M u i d u g i ma tean, et suure tõenäosusega ma kunagi sinna Samoale või Fijile ei jõua ja ei lase end sest morjendada. Kodus on ka hea. Ja järgmisel nädalal lähen toon oma Suure Kotka ka maailma teisest otsast koju :)

Mitmendat õhtut käib juba iseendaga ka arutelu mis raamat lennukisse kaasa haarata?! Arutelud veel kestavad.

Eile tundsin siirast rõõmu raamatust loetud pakpoordi sõna tähenduse äratundmise üle. Ühel üksildasel õhtutunnil niisama huvist sooritatud testidest oli midagi külge ka jäänud.

Foto: (ilmselt) P.K.:)

Õhtused hetked.

2009-02-02T15:01:00.004-05:00

Kuidagi peab ju ennast siin üksildastel õhtutundidel hellitama. Tänaseks küüslaugu fetaga värske salat. See feta on muideks väga hea:) ja järgmiseks tellin prooviks ka tavalist.

2009-01-26T10:14:00.003-05:00

Autodega tekib minu arust mingisugune eriskummaline side. Täna andsin ühe C2 uuele omanikule üle. Vaatasin tagasi ja soovisin väikesele sõbrale Head teed!

Mäletan küll kuidas ma oma müüki läinud Peugeot-le suskasin kuskile mittenähtavasse kohta paar Naskali lahelt korjatud kivi kaasa. Noh, nagu õnnelikuks järgnevaks teekonnaks või nii.